Millegipärast kipub mul vaba aeg olema pöördvõrdeline kasulike tegude sooritamisega. Kõikvõimalike vajalike asjade tegemine on ikka jäänud viimasele jõulueelsele nädalale. Ja kui selle nädala esimene mõte esmaspäeva hommikul oli "ma olen totaalne idioot!", siis pole olnud just parim periood.
Kuigi esmaspäevane pildistamine teatris ei olnudki nii hull kui ma kartsin ja "perekond Sisalikega" oli väga tore tutvuda. Minu absoluutse ebafotogeenilisuse juures, oli tulemuseks vähemalt üks pilt, mida ma nüüd igale poole toppida tahaks. (Et endast paremat muljet jätta või nii...) Tohib?
Ja kui keegi mind nüüd hirmus edevaks peab, siis tegelikult on asjas süüdi mu kunagine ajakirjaniku mängimine. Pärast seda tundub pildistamisest keeldumine lihtsalt ajakirjaniku kiusamisena. Edev ei ole ma ju üldse. Päriselt ka!
Nädala positiivsete asjade hulka saab lugeda ka eurode ostmise, mul pole vist kunagi varem olnud juba nädal enne sõitu kogu raha ära vahetatud. Muidugi, pärast hiljutist rahavahetuspaanikat, oli 3 korda Tavidis käia lausa piinlik, aga mis teha kui raha laekus osadena.
Ja igaaastane arstikontroll on nüüd ka tehtud. Olukord muutusteta, õnneks.
Jõulukinke olen teinud, nagu ikka, viimasel minutil ja seega pilte neist pole. Ainuke asi, mis ilmselt jõulude ajal saajani ei jõuagi on pontšo vanaemale. Kasutasin koduseid lõngavarusid, 2 tokki Jussit ja 3 tokki Filati Vertigot. Muster "lambist", s.t. kasvatasin igal teisel real palmikute kõrvalt. Proovisin esmakordselt ka lille kududa, VK lillesalli mustri järgi. Tuli miskinegi pross.