Leamingtonist läks teekond edasi Llandudnosse, Wales-i põhjarannikul. Kuna sinnasõiduks tuli teel rongi vahetada, veetsime mõned tunnid Shrewsburys. Tegemist ühe ilusa linnaga üsna walesi piiri ääres.. Palju huvitavat arhitektuuri,
palju lilli kõikjal,
ja jõgi, mis linna sees keerutades, palju ilusaid vaateid pakkus.
Kuvatud on postitused sildiga Reisid/Travel. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga Reisid/Travel. Kuva kõik postitused
kolmapäev, juuli 21, 2010
pühapäev, juuli 18, 2010
Üritaks lõpuks oma juunikuu reisist ka siia kirjutada. Kuna T. tahtis puhkuse võtta jalgpalli MM-i ajal ja sõita kusagile, kus rahvuskoondis ka seal osaleb, siis juhtus nii, et läksime Inglismaale :D. Või noh, algus ja lõpp olid Inglismaal ja vahepeal veetsime 5 päeva Walesis. Minu jaoks, võib vist öelda, oli see esimene Inglismaa külastus. Varem pole ma lihtsalt kordagi Londonist kaugemale saanud. Esimeseks peatuspaigaks oli T. kunagine kodulinn Leamington, ametlikult Royal Leamington Spa. Ma ei tea, kas asi on selles, et nüüd oskan ma nimele pildi juurde mõelda, aga viimastel nädalatel märkan ma selle linna mainimist nii mõneski kohas. Näiteks raamatus "Minu London", mille õde mulle saatis :). Londonist Leamingtoni on u. 130 km. ja rongiga oli see u. tund sõitu. Gatwickist Marylebone'i raudteejaama Londonis, läksime me kauem :D.
Linn on päris suur, üle 45000 elaniku. Näiteks Warwickis, mis kohe seal kõrval asub ja on rohkem tuntud, on elanikke vaid üle 25000. "Royal" lisati linna nimesse juba 1838 kuninganna Victoria poolt, kellele meeldis sealne spa. Loomulikult asub linna keskel nüüd tema kuju :).
Leamingtoni nimi tuleb Leami jõest, mis linnast läbi voolab.
Meie sealoleku ajal toimus nädalavahetusel igaaastane "Peace Festival", mida on peetud juba aastast 1978. Palju esinejaid, müstiliste ravivõimaluste pakkujaid, india stiilis kaupa, poliitilisi kihutuskõnesid, võimalusi anda allkirju kõikvõimalike asjade toetuseks jne. Rahvast oli isegi lõunasel ajal päris palju.
Tänu vasakpoolsele pildil olijale, Martinile, sain ma ühel õhtul seal linnas ka eesti keeles suhelda. Martinil on eestlasest sõber Margit, kellega me ühel õhtul mingis klubis kohtusime. (Tegelikult, ma kahtlustan, läksimegi me sinna selleks, et teda kohata :D.)
Jalgpalli vaatamiseks, minnakse seal muidugi pubisse ja kuna inglased pallimurul just ei säranud,oli vaja pärast mängu meeleolu kuidagi tõsta. Kes kuidas :D.
Tol õhtul sai kinnitust ka teadmine, et kui inglased üldse midagi eesti keelest teavad, siis on need väljendid "12 kuud" ja "1002". Eriti tore noorte kuttide jaoks, kui saab paluda mõnel eestlannal seda öelda :D.
Päevasel ajal sõitsime natuke ringi ka. Vaatasime üle Warwicki lossi.
Käisime vanas vesiveskis söömas. Jason õnneks viitsis meiega ringi sõita. Lisaks sellele, et me nagunii ta elutoa hõivanud olime :D.
Viimasel päeval sai korralik piknik peetud koos T. õe perega.
Sünnipäevalaps sai suurepärase isetehtud tordi pealt isegi küünlaid puhuda :D.
jätkub...
Linn on päris suur, üle 45000 elaniku. Näiteks Warwickis, mis kohe seal kõrval asub ja on rohkem tuntud, on elanikke vaid üle 25000. "Royal" lisati linna nimesse juba 1838 kuninganna Victoria poolt, kellele meeldis sealne spa. Loomulikult asub linna keskel nüüd tema kuju :).
Leamingtoni nimi tuleb Leami jõest, mis linnast läbi voolab.
Meie sealoleku ajal toimus nädalavahetusel igaaastane "Peace Festival", mida on peetud juba aastast 1978. Palju esinejaid, müstiliste ravivõimaluste pakkujaid, india stiilis kaupa, poliitilisi kihutuskõnesid, võimalusi anda allkirju kõikvõimalike asjade toetuseks jne. Rahvast oli isegi lõunasel ajal päris palju.
Tänu vasakpoolsele pildil olijale, Martinile, sain ma ühel õhtul seal linnas ka eesti keeles suhelda. Martinil on eestlasest sõber Margit, kellega me ühel õhtul mingis klubis kohtusime. (Tegelikult, ma kahtlustan, läksimegi me sinna selleks, et teda kohata :D.)
Jalgpalli vaatamiseks, minnakse seal muidugi pubisse ja kuna inglased pallimurul just ei säranud,oli vaja pärast mängu meeleolu kuidagi tõsta. Kes kuidas :D.
Tol õhtul sai kinnitust ka teadmine, et kui inglased üldse midagi eesti keelest teavad, siis on need väljendid "12 kuud" ja "1002". Eriti tore noorte kuttide jaoks, kui saab paluda mõnel eestlannal seda öelda :D.
Päevasel ajal sõitsime natuke ringi ka. Vaatasime üle Warwicki lossi.
Käisime vanas vesiveskis söömas. Jason õnneks viitsis meiega ringi sõita. Lisaks sellele, et me nagunii ta elutoa hõivanud olime :D.
Viimasel päeval sai korralik piknik peetud koos T. õe perega.
Sünnipäevalaps sai suurepärase isetehtud tordi pealt isegi küünlaid puhuda :D.
jätkub...
pühapäev, jaanuar 20, 2008
I promised to write about my trip in English, too, but somehow I haven't found time for that. And not because I'm busy, I'm just lazy. I'm sleepy all day and when it's time to go to bed, I'm totally sleepless. Very tiring.
So, I won't write about my trip in details, you can see, we had nice time in Barcelona, from pictures in last posts. There were problems with transport, though. Berlin-Barcelona flight was 3 hours late, because there were technical problems with the plane. When we went to Figueres, the train just had one hour pause in one stop, nobody explained nothing, of course. And so on... When there was nothing wrong with the last flight Berlin-Tallinn, we couldn't believe it's possible.
This time there were 5 of us and, like one of my colleagues said, we made one good traveler, all together.

Barcelona was perfect city for winter trip. I can imagine, how hot and crowded this place is in summer.
Now I'm thinking about summer trip, which will be somewhere northern part of Europe. Where exactly, I don't know yet. Maybe Ireland, or Prague, or...
I have finished my first knitting this year, but I have doubts about the size. It might be too small for 6mo. But, I just frogged the finishing part of my Mystic Waters Shawl, because there were mistake in finishing instruction I had printed out, so I don't want to think about redoing that, too. I hope it fits.

Esimene selle aasta lõpetatud kudum, aga mul on mõningasi kahtlusi suuruse osas. Et äkki on ikka väike ja peaks uuesti tegema ja... Aga üldse ei viitsiks, seega loodan, et ehk ikka sobib. Sellised kahtlused tekivad mul alati, kui teen midagi omast peast. Sellest ilmselt ka põhjus, miks mulle meeldib teiste kirja pandud mustreid kasutada.
Lõpetasin sel nädalal ka Mystic Waters Shawli, aga selgus, et serva kudumise juhendis, mille ma välja olin printinud, oli üks üleliigne "tog." märkus ja kuigi see tundus kudumise ajal juba pisut kahtlane, ei hakanud ma asja kontrollima enne, kui selgus et äär on ikka lühike mis lühike. Nüüd üritan siis õieti teha ja homme ehk ka teatris ära viimistleda.
So, I won't write about my trip in details, you can see, we had nice time in Barcelona, from pictures in last posts. There were problems with transport, though. Berlin-Barcelona flight was 3 hours late, because there were technical problems with the plane. When we went to Figueres, the train just had one hour pause in one stop, nobody explained nothing, of course. And so on... When there was nothing wrong with the last flight Berlin-Tallinn, we couldn't believe it's possible.
This time there were 5 of us and, like one of my colleagues said, we made one good traveler, all together.
Barcelona was perfect city for winter trip. I can imagine, how hot and crowded this place is in summer.
Now I'm thinking about summer trip, which will be somewhere northern part of Europe. Where exactly, I don't know yet. Maybe Ireland, or Prague, or...
I have finished my first knitting this year, but I have doubts about the size. It might be too small for 6mo. But, I just frogged the finishing part of my Mystic Waters Shawl, because there were mistake in finishing instruction I had printed out, so I don't want to think about redoing that, too. I hope it fits.
Esimene selle aasta lõpetatud kudum, aga mul on mõningasi kahtlusi suuruse osas. Et äkki on ikka väike ja peaks uuesti tegema ja... Aga üldse ei viitsiks, seega loodan, et ehk ikka sobib. Sellised kahtlused tekivad mul alati, kui teen midagi omast peast. Sellest ilmselt ka põhjus, miks mulle meeldib teiste kirja pandud mustreid kasutada.
Lõpetasin sel nädalal ka Mystic Waters Shawli, aga selgus, et serva kudumise juhendis, mille ma välja olin printinud, oli üks üleliigne "tog." märkus ja kuigi see tundus kudumise ajal juba pisut kahtlane, ei hakanud ma asja kontrollima enne, kui selgus et äär on ikka lühike mis lühike. Nüüd üritan siis õieti teha ja homme ehk ka teatris ära viimistleda.
teisipäev, jaanuar 15, 2008
Seekord oli pikk reis, seega veel juttu sellest.
Viimasel päeval otsustasime sõita Montserrat kloostrisse. Sõit sinna oli lahe, mööda mäekülgi. Ilm oli kahjuks pisut pilvine, seega vaade alla läbi pilvede.




(Siin enamuse piltide autor Tiia.)



Pärast jõudsime linnas veel kuulsat purskaevudeshowd vaadata. Mõnusalt tehtud asi. Kloorihaisu mitte taluvate jaoks võib see küll katsumus olla. Meie hulgas selliseid õnneks polnud.




Õhtu lõpetasime tapas-baaris.

Lahkumine Barcelonast oli ikka päikesepaistes. Lend Berliini hilines u. tunni, mille me lihtsalt lennukis istusime. Berliinis maandumine esimesel katsel ei õnnestunud, ootamatult oli rada kinni, seega tõusime taas suhteliselt kõrgele ja alustasime maandmist uuesti. Kõrvadele mõnus katsumus!Lennujaamast linna sõites õnnestus pikast ootamisest pääseda vaid tänu kenale naisterahvale, kes tuli perroonile ütlema, et ees seisev rong on S9, mis sest et valel teel. Suhteliselt suure lennujaama kohta on Schönefeldi raudteejaama info ikka väga puudulik.
Berliini hostel üllatas meid 8-se toaga ja ühe perverdi-väljanägemisega meeskodanikuga toas. (Ma tean, nii ei ole ilus teise inimese kohta öelda, aga teatud kujuga vuntsid lihtsalt mõjuvad nii.) Vaene mees ei osanud otsustada, millist naist 5st jälgima peaks, seega siiberdas toas ringi ja vahtis kõiki kordamööda.
Kuna Barcelonas polnud talvine allahindlus veel alanud, lootsime shoppamisvajaduse Berliinis rahuldada. Kui alles kell 7 hostelisse jõudsime, hakkasin kahtlema, kas see ka õnnestub. Berliinis suletakse ju poode inimlikel aegadel. Õnneks selgus, et kesklinna suured poed on, ilmselt turistidele mõeldes, oma lahtioleku aegu pikendanud isegi 10-ni. Sealjuures, enamus poodides olnud ostjatest vestles vene keeles. Lõpuks veel üks tore õhtusöök Berliinis ja reis oligi justkui läbi. Berliin-Tallinn lennul ei juhtunudki MITTE MIDAGI! Tundus lausa uskumatu, et ka nii saab.
Kõik. Lõpp reisijutule (vähemalt eesti keeles). Pöördume tagasi kudumisjuttude juurde.
Viimasel päeval otsustasime sõita Montserrat kloostrisse. Sõit sinna oli lahe, mööda mäekülgi. Ilm oli kahjuks pisut pilvine, seega vaade alla läbi pilvede.
(Siin enamuse piltide autor Tiia.)
Pärast jõudsime linnas veel kuulsat purskaevudeshowd vaadata. Mõnusalt tehtud asi. Kloorihaisu mitte taluvate jaoks võib see küll katsumus olla. Meie hulgas selliseid õnneks polnud.
Õhtu lõpetasime tapas-baaris.
Lahkumine Barcelonast oli ikka päikesepaistes. Lend Berliini hilines u. tunni, mille me lihtsalt lennukis istusime. Berliinis maandumine esimesel katsel ei õnnestunud, ootamatult oli rada kinni, seega tõusime taas suhteliselt kõrgele ja alustasime maandmist uuesti. Kõrvadele mõnus katsumus!Lennujaamast linna sõites õnnestus pikast ootamisest pääseda vaid tänu kenale naisterahvale, kes tuli perroonile ütlema, et ees seisev rong on S9, mis sest et valel teel. Suhteliselt suure lennujaama kohta on Schönefeldi raudteejaama info ikka väga puudulik.
Berliini hostel üllatas meid 8-se toaga ja ühe perverdi-väljanägemisega meeskodanikuga toas. (Ma tean, nii ei ole ilus teise inimese kohta öelda, aga teatud kujuga vuntsid lihtsalt mõjuvad nii.) Vaene mees ei osanud otsustada, millist naist 5st jälgima peaks, seega siiberdas toas ringi ja vahtis kõiki kordamööda.
Kuna Barcelonas polnud talvine allahindlus veel alanud, lootsime shoppamisvajaduse Berliinis rahuldada. Kui alles kell 7 hostelisse jõudsime, hakkasin kahtlema, kas see ka õnnestub. Berliinis suletakse ju poode inimlikel aegadel. Õnneks selgus, et kesklinna suured poed on, ilmselt turistidele mõeldes, oma lahtioleku aegu pikendanud isegi 10-ni. Sealjuures, enamus poodides olnud ostjatest vestles vene keeles. Lõpuks veel üks tore õhtusöök Berliinis ja reis oligi justkui läbi. Berliin-Tallinn lennul ei juhtunudki MITTE MIDAGI! Tundus lausa uskumatu, et ka nii saab.
Kõik. Lõpp reisijutule (vähemalt eesti keeles). Pöördume tagasi kudumisjuttude juurde.
pühapäev, jaanuar 13, 2008
Neljandat päeva alustasime varakult. Plaanis väljasõit Figueresesse. Raudteejaama leidsime kiiresti, väljumistee ka, seega tuli rongi väljumist oodata kaua. Sest rong ju hilines ja vähe sellest, olles jõudnud Barcelona äärelinna, jäi rong ühes peatuses seisma. Ja seisis... ja seisis... Jälgisime kohalikke, et aru saada mida tegema peaks, sest info oli ju ainult kohalikes keeltes. Pärast u. tundi ootamist, hakkasime taas liikuma, lõpuks. Sõit mis pidi olema 2 tunnine, oli seega 3-ne, aga kohale me jõudsime. Ja ma jõudsin päris palju kududa :D.

Sõidu peamine eesmärk, Dali Teater-Muuseum. See on ehitatud kunagisse teatrimajja, kunstniku enda poolt. Hea enda reklaamija, nagu ta olevat olnud.



Kas näed ühte või kahte?

Kui muuseumist väljusime, oli vihma sadama hakanud. Aga ainult pisut, nii et hakkasime mäkke ronima kus pidi mingi vana kindlus olema. Poole mäe peal hakkasin oma LP raamatust asja uurima ja selgus, talvel on kindlusse sisse saamisel 2 tunnine lõunapaus. Pöörasime otsa ümber ja läksime sööma. Kahjuks on mul pilt endast ainult enne söömist, pärastine oleks olnud ilmselt huvitavam. Otsustasin nimelt süüa mereandide paellat. Seda toodi tore pannitäis, kaetud krabide ka karpidega. Ja ma olen inimene, kes millegipärast ei suuda toitu alles jätta. Raske juhus! Ise ma letitagust ei näinud, aga teised ütlesid, et minu krabi "lahkamist" olla huvitatult jälgitud. Mis teha, kui pole õpetust saanud!

Pärast sellist kõhutäit oli üsna raske taas mäkke ronima hakata, aga seda me tegime. Ja, ups, mäe otsas selgus kurb tõsiasi, mu raamat valetas. Talvel on kindlus avatud ainult 3-ni, mis tähendas, et me jäime pisut hiljaks. Vaatasime siis värava tagant.

Ja kuna üks värav "kogemata" lahti läks, otsustas julgeim meist sealt ka sisse minna. Paraku tahtis ta meile näitamiseks seal ka pilti teha, mis tähendas, et tal läks aega. Nii palju, et teisest väravast väljus juba tige sõjaväelane. Kindlus nimelt Hispaania sõjaväe omand.Pärast seda lahkusime kiiresti.

Kolasime veel pisut linna peal ja ma suutsin isegi lõngapoodi sisse astuda, "Katia" firmapoodi, kus õnneks midagi huvitavat ei olnud. Ja lõpuks nägime ka "Hispaania hirmsaid vihmahoogusid". Oli hirmus tõesti! Tagasisõit läks liigsete peatusteta ja nii saime ühe päeva ka suhteliselt varakult lõpetatud.
Sõidu peamine eesmärk, Dali Teater-Muuseum. See on ehitatud kunagisse teatrimajja, kunstniku enda poolt. Hea enda reklaamija, nagu ta olevat olnud.
Kas näed ühte või kahte?
Kui muuseumist väljusime, oli vihma sadama hakanud. Aga ainult pisut, nii et hakkasime mäkke ronima kus pidi mingi vana kindlus olema. Poole mäe peal hakkasin oma LP raamatust asja uurima ja selgus, talvel on kindlusse sisse saamisel 2 tunnine lõunapaus. Pöörasime otsa ümber ja läksime sööma. Kahjuks on mul pilt endast ainult enne söömist, pärastine oleks olnud ilmselt huvitavam. Otsustasin nimelt süüa mereandide paellat. Seda toodi tore pannitäis, kaetud krabide ka karpidega. Ja ma olen inimene, kes millegipärast ei suuda toitu alles jätta. Raske juhus! Ise ma letitagust ei näinud, aga teised ütlesid, et minu krabi "lahkamist" olla huvitatult jälgitud. Mis teha, kui pole õpetust saanud!
Pärast sellist kõhutäit oli üsna raske taas mäkke ronima hakata, aga seda me tegime. Ja, ups, mäe otsas selgus kurb tõsiasi, mu raamat valetas. Talvel on kindlus avatud ainult 3-ni, mis tähendas, et me jäime pisut hiljaks. Vaatasime siis värava tagant.
Ja kuna üks värav "kogemata" lahti läks, otsustas julgeim meist sealt ka sisse minna. Paraku tahtis ta meile näitamiseks seal ka pilti teha, mis tähendas, et tal läks aega. Nii palju, et teisest väravast väljus juba tige sõjaväelane. Kindlus nimelt Hispaania sõjaväe omand.Pärast seda lahkusime kiiresti.
Kolasime veel pisut linna peal ja ma suutsin isegi lõngapoodi sisse astuda, "Katia" firmapoodi, kus õnneks midagi huvitavat ei olnud. Ja lõpuks nägime ka "Hispaania hirmsaid vihmahoogusid". Oli hirmus tõesti! Tagasisõit läks liigsete peatusteta ja nii saime ühe päeva ka suhteliselt varakult lõpetatud.
Kolmas päev algas kolimisega. Ja kuigi uus hostel oli u. 20 minutilise jalutuskäigu kaugusel, oleks nagu täiesti uude linna sattunud. Laiad tänavad, supermarketid... Ristmikud tunduvad seal väga suured, sest kõik nurgapealsed majad on "ära lõigatud" nurgaga (tohutu mõttetöö tulemusel tekkinud kirjeldus :D).

Ja hostel oli ka tunduvalt mõnusam. Suure maja ühel korrusel 5 erineva suurusega tuba. Kapid lukustatavad, arvutites msn, raamatud, ajakirjad, dvd-d... kodune, ühesõnaga. Ja kui 2 hosteli põhjal üldistust teha, siis interneti kasutamine on Barcelona hostelites ilmselt tasuta. Mugav.

Edasi oli päevakavas Barcelona ilmselt kuulsaim vaatamisväärsus - La Sagrada Familia. Tõeline liivaloss.



Jätkasime Gaudiga. Casa Milà.







Sellest arhitektist mulle piisas ja Casa Batllo jäi läbimata. Läksime emaga kohalikku Triumfikaart vaatama. Ja jalutasime pisut Ciutadella pargis.



Õhtu suutsime lõpetada hosteli kõige lärmakama toana, ilmselt. Oma osa selles oli kahtlemata kohalikul õllel, mida pidi ju järgi proovima. Ja see juustuvalik mida me sinna kõrvale sõime, mmm... Pildilt on näha ka üht tohutu naeru põhjust. Kuna toas olid uksed kõrvaltuppa ja mu ema magas voodis, mis nende uste ees oli, pidi ju ukses olevad augud sulgema. Plaastritega. Enne seda arendati muidugi hoolega teemasid, mida läbi nende aukude teha saaks, mõni ime siis, et meie naer olla koridori teise otsa kostunud.
Ja hostel oli ka tunduvalt mõnusam. Suure maja ühel korrusel 5 erineva suurusega tuba. Kapid lukustatavad, arvutites msn, raamatud, ajakirjad, dvd-d... kodune, ühesõnaga. Ja kui 2 hosteli põhjal üldistust teha, siis interneti kasutamine on Barcelona hostelites ilmselt tasuta. Mugav.
Edasi oli päevakavas Barcelona ilmselt kuulsaim vaatamisväärsus - La Sagrada Familia. Tõeline liivaloss.
Jätkasime Gaudiga. Casa Milà.
Sellest arhitektist mulle piisas ja Casa Batllo jäi läbimata. Läksime emaga kohalikku Triumfikaart vaatama. Ja jalutasime pisut Ciutadella pargis.
Õhtu suutsime lõpetada hosteli kõige lärmakama toana, ilmselt. Oma osa selles oli kahtlemata kohalikul õllel, mida pidi ju järgi proovima. Ja see juustuvalik mida me sinna kõrvale sõime, mmm... Pildilt on näha ka üht tohutu naeru põhjust. Kuna toas olid uksed kõrvaltuppa ja mu ema magas voodis, mis nende uste ees oli, pidi ju ukses olevad augud sulgema. Plaastritega. Enne seda arendati muidugi hoolega teemasid, mida läbi nende aukude teha saaks, mõni ime siis, et meie naer olla koridori teise otsa kostunud.
Tellimine:
Postitused (Atom)










