Vahelduseks jälle reisijuttu.
Seekordne lühivisiit Itaaliasse sai alguse sellest, et FlyLAL tegi turule tulles häid sooduspakkumisi ja 1000 krooniga Milanos ära käia, tundus hea mõte. Paraku ei saa ju tööajast eriti pikka reisi ette võtta, seega jäi kohapeal olemiseks vaid napp 2 päeva. Kohe kui olin pileti ära ostnud, hakkasin kuulma arvamusi, et Milanos pole üle poole päeva midagi teha. Seega otsustasin minna Como järve avastama. Hea otsus!
Milanos viibimiseks jäi minnes u. 4 tundi, mille jooksul eriti midagi teha ei jõudnud. Duomo, kui selle linna kuulsaim vaatamisväärsus, sai esimese kohana üle vaadatud.

Ka katusele ronitud.

Natuke jalutamist La Scala ümbruses, Breras ja kindluse piirkonnas ja tuligi rongi peale minna. Rongiliiklus Milano ja Como vahel on väga tihe, aga sellele vaatamata sattusin täiesti täis rongi. Tööpäeva lõpp ilmselt. Comos oli Andrea, kelle juures ma ööbimiskoha sain, rongile vastu tulnud ja edasi liikusin juba koos temaga. Korter, kus ta elas, oli väga suur ja seda jagasid 6 tudengit. Mulle anti elutuba, mis oli u. sama suur kui minu kogu korter, akna taga selline vaade:

Jalutuskäik kesklinna pisikestel tänavatel ja mööda järvekallast. Õhtusöök pizzerias, kus pakuti ehtsat Napoli pizzat (Andrea oli lisaks kõigele muule ka tõeline kokkamisfänn ja see on tema hinnang), mis oli tõesti hea. Imeõhukesel põhjal vaid tomatipasta, basiilik ja mozzarella. Istuda väljas, järve ääres, mäed ümberringi, laudade vahel liikumas part - mis saab olla toredam! Ja siis veel muidugi ka seksikas itaallane (kellest ma suutsin teha vaid ühe pildi, millegipärast, ja see ei näita paraku üldse kui kena mehega tegemist oli :D).

A. demonstreeris ka itaallaste pizzasöömisvõimet - 2 ja pool pizzat ajaga, mil mina poolt sõin.
Teise päeva veetsin järvel, ostetud päevapilet võimaldas maale minna kui peatuses midagi toredat paistis ja järgmise laevaga jälle edasi sõita. Looduslikult ilusamas kohas pole ma oma elus viibinud.




Bellagios jõudsin kõige rohkem liikuda ja see oli ainuke koht millest mul ka mingi ülevaade tekkis.




Villa Carlotta on koht, mille ümber botaanikaaed.





Pikemad etapid laevasõidul, õnnestus mul läbida nii minnes kui tulles sama laevaga ja ilmselt tänu sellele, et ma ainsana laeval üksinda viibisin, pidasid meeskonnaliikmed vajalikuks mulle infot jagada ja kohvi välja teha. Kuna keegi ei tahtnud teistele alla jääda, jõin lõpuks 3 lattet järjest. Ja kuulsin näiteks infot, et Villa Balbianellos on filmitud "A Month on the Lake" ja stseene "Tähtede Sõjast". Paraku oli just see villa ja selle aiad kolmapäeval suletud.
Ja lõpuks veel vaade Como keskusele, mis jäi viimaseks pildiks, sest õhtu kujunes teistsuguseks kui ma arvasin.

Nimelt teatas A, et ta prantsuse keele tund jääb ära ja võiks kohaliku big-bandi kontserdile minna. Lõpuks läksimegi kõik. Kontsert oli lahe, peamiselt 30-ndate swingid. Ja eestlase jaoks oli itaallaste tohutu kaasaelamine kõigele mis laval toimus, vaatamisväärsus omaette.
Õhtu lõpetasime miskises kohvibaaris, kus ma sain harjutusi suviseks reisiks, sest seltskonnas oli ka tüüp, kes oli 2 aastat iirimaal elanud ja rääkis inglise keelt korraliku iiri aktsendiga. Kui kell 1 baari sulgema hakati, tahtsid kõik veel kusagile edasi minna, aga lõpuks meenus, et järgmisel hommikul peab siiski vara liikuma hakkama. Millegipärast me seda väga vara siiski ei teinud ja kuna kohvi valmistamine võttis ka palju aega, jõudsin ma pisut hilisemale rongile kui olin planeerinud. Õnneks sõitis buss Milanost Malpensasse alla tunni ja lennujaamas olin ma kohal napilt aga kindlalt, tund enne lennu väljumist. Milano-Vilnius lennul toimus kohe kole reaalsuse rünnak. Millegipärast on paljudel eestlastel välismaalt tulles mingi "mina olen kõige tähtsam" kompleks ja seda elatakse välja väga kõva häälega väga lolli juttu ajades. Õnneks keegi neist Vilnius-Tallinn lennule ei mahtunud.
Selle reisi õppetunnid edaspidiseks:-mingi kaart võiks linna kohta, kuhu minnakse, alati kaasas olla (seekord oli mul ainult mingi õnnetu Milano kaart, Comos liiklesin tunde järgi, püüdes meelde tuletada A-ga koos mindud teed);
-leedukatega tasub lennata vaid väga soodsa hinna puhul, kõik lennud, peale esimese, hilinesid 10-40 minutit. Mitte just palju, aga siiski. Ja Vilnius-Milano lend toimus lubatud Boeingu asemel ka pisikese Saabiga.
-nii lühikeste reiside puhul jääb alati midagi nägemata, mis tekitab tahtmise kunagi veel tagasi minna. Kes teab...