esmaspäev, juuli 20, 2009

Esimene nädal Budapestis oldud. Laenasin enne tulekut õelt kj sammulugeja ja tundub, et see tõesti motiveerib rohkem käima. Kuna esimesed päevad olid ikka hirm kuumad, päris 10 000 sammu iga päev täis ei saanud. Aga 8000 +32-se temperatuuriga on kindlasti ka väga kasulik :).
Kolmapäeval läksin kohalikke kudujaid otsima, ei leidnud. Koht oli nagu õige, aga ühtegi varrast kusagil ei paistnud. Hakata suvalistelt inimestelt küsima, kas nad äkki on kudujad, tundus liiga imelik :). Sel nädalal üritan enne mõne telefoninr. saada ja siis lähen ehk uuele katsele.
Reedel võtsin eesmärgiks kohalikku keskturgu külastada. Selgus, et sinna on ainult u. 5000 sammune jalutuskäik. Ilusate vaadetega pealegi.

Pildiline selgitus miks Budapestis Doonau kaldal jalutada ei saa.

Vaade Szabadság híd- ilt.

Turuhoone on mõnusalt suur.

Õnneks leidus ka üks müüja kes punaseid sõstraid kiloga müüs. Enamusel on need väikestesse karpidesse pakitud, milles u. 100g. Ma söön ikka kilo korraga :).
Lähinädalatel peaks mõne hea paprikaroa retsepti leidma ja siis uuesti sinna minema. Mais, paprika, ploomid, kirsid ja virsikud on ilmselt populaarseim hooajakaup.

Laupäeval saabus lõpuks kauaoodatud vihm. Koos tohutu tormituulega. Seega tuli kodus istuda ja kududa.
Anu tõi hooaja lõpus eelmisel aastal sellest kampsunist alles jäänud lõngad, joonistas paberile millist lõiget ta tahab ja ma nüüd koon. Tavapäraselt ilma plaanita, mis juba praegu pisut kahtlane tundub, aga ehk kujuneb :).

Pühapäevaks oli vihm otsa saanud ja ilm ideaalne, st. parajalt soe ja tuuline. Parim pikema jalutuskäigu jaoks.
Alustasime National Museumi juurest.

Siis euroopa suurim sünagoog, mida ma oma seebikarbiga pildistada ei suutnud :).
Ja siis pikk jalutuskäik mööda Andrássy tänavat Hősök tere suunas.

Selle taga asuv linnapark on tõeline vabaaja keskus. Muuhulgas on seal sellised pisut kummaliselt mõjuvad ehitised nagu Vajdahunyad vára, loss mis on segu väga erinevatest arhitektuuristiilidest.



Kui me lõpuks 6 tundi hiljem koju tagasi jõudsime, näitas mu sammulugeja 20 062 sammu :).
Eile läksin otsima pärlipoodi, millest Ussice kunagi oma blogis kirjutas ja kuhu ma varem oma terviseprobleemide tõttu polnud jõudnud. Ka selle leidmine esimesel katsel ei õnnestunud :D. Millegipärast olin ma maja numbri valesti meelde jätnud ja kuna 42 majas poodi polnud, olin ma kindel et see on kolinud. Aga shoppasin siis mujal poodides :). Ja sain jälle toreda numbri - 18118 sammu.
Kuna täna oli vaja korterist ootamatult vara lahkuda, läksin uuele katsele. Majas nr. 41 oli pood täiesti olemas :D. Õnneks läksin ma sinna suhteliselt kindlate soovidega, seega raiskamiseks ei läinud. Pärleid ostsin peamiselt ainult 100HUF-iselt stendilt. Lõppsumma eesti rahas u. 100 krooni. Täitsa mitu asja selle raha eest :). Aga oma viimasel nädalal kavatsen ma uuesti minna ja siis süvenen üksikult müüdavatesse pärlitesse. Juba tänasel pealiskaudsel vaatlusel jäid silma mõned väga huvitavad.

Lõpuks veel näide miks mulle meeldivad kohalikud tänavasildid. Enamasti kergelt leitavad, st. iga nurga peal ja antud tänavavahesse jäävate majade numbritega.

5 kommentaari:

KK ütles ...

Turg tundub küll äge!
Ma olen kaks korda Budapesti sattunud, just nimelt, sattunud ja näinud pole mitte ssss... midagi :).
Tervita mu manageri kaksikuid ka :P

Ussicke ütles ...

Oeeeeee, nutma ajavad need armsa Budapesti pildid... NUTMA lahinal. Tagasi tahan.

Ega sa mulle säält Sarospataki keraamika sidruniserviisi ei taha ära tarida - ? Ma viimati otsisin poodi, ei leidnud enam vanast kohast sellessamas Eiffeli projekteeritud turuhoones. Ja koju jõudes avastasin netist, et KURAT, elasin paari metroopeatuse kaugusel selle tehase firmapoest! www.patakikeramia.hu peaks lehekülg olema...

vardakeerutaja ütles ...

Mulle hakkab Budapest järjest rohkem meeldima :). Vaatamisväärsusi on ka tunduvalt rohkem kui ma esialgu arvasin, aga nendega tutvumiseks tasub muidugi kevadel siia suunduda. Praegu on lihtsalt LIIGA palav.
Ussicke - veel üks ahvatlus...:D.

KK ütles ...

Portselan on neil äge jah!
Ma mäletan ühte pisikest poodi, mis oli otsast lõpuni imearmast nänni täis. Ostsin mälestuseks sealt omale istuva poisi soolatoosi, peas on augud :D. Ja jäätis oli hää :)
Mälestused aastast 1995.

Maarja ütles ...

minulgi tuli sügav nostalgia peale neid pilte vaadates...