3. Walesi päeval võtsime ette pikema rongisõidu. Kõigepealt tavalise rongiga Blaenau Ffestiniogi ja sealt edasi Ffestniog Railwayga, mis on turismiobjekt omaette. Kitsarööpmeline raudtee, millel sõidavad auruveduritega vanaaegsed rongid.

Sõit oli mõnus, kuigi auruvedurite spetsiifiline hais ajab mul endiselt südame pahaks :D.

Pikkuselt on see raudtee lõik päris lühike, u. 22 km., aga aega võttis see u. tunni. Sõit toimub ju mägedes ja kõik peatused on hästi pikad, et kõik ikka õiges peatuses maha ja peale saaks.

Meie eesmärk oli jõuda Portmeirioni, milleks tuli Minfforddis rongist väljuda. Ja siis hakata teed otsima, sest silte miskipärast märgata polnud. Kui need tekkisid, oli nende järgimine väga vale tegevus, nagu tagasi tulles selgus. Sildid oli mõeldud autojuhtidele ja mineku ja tagasituleku teed olid erinevad. Tagasituleku tee tunduvalt lühem :D. Aga koht oli külastamist väärt. Tegemist on ühe mehe, sir Clough William-Ellise, poolt kujundatud "itaalia külaga". Toredad värvilised majad, palju taimi, siniseks värvitud põhjadega basseinid, papist kujud.  Ma pole vist kunagi kusagil mujal nii palju pilte teinud kui seal :D.

T. kaameras oli neid veel 10 korda rohkem :D.

Küla ümbritsevad lisaks veel mitmesugused "loodusrajad", nii et seal võiks vabalt terve päeva veeta. Meie kavatsus jõuda ka Porthmadogisse jäi igatahes teostamata. (Peamiselt küll sellepärast, et olime rongiplaani valesti vaadanud.) Tagasi sõites istusime eriti vanaaegsesse vagunisse, kus iga 2 istmerea jaoks oli oma uks, mida vastav ametnik võtmega avamas ja sulgemas käis. Ei mingit vabalt liikumist :D.