Mul näikse kujunevat halb harjumus uues riigis ka uus diagnoos saada. (Kuigi Budapestis diagnoositud astmat, ma väga tõsiselt ei võta. 7. kuud rasedal võib hingamisraskuste põhjus ka muus olla :D.) Saksamaal sain kirja kilpnäärme sõlme. Tegelikult tekkis kaelale muna juba pea aasta tagasi, aga kuna see mingit häda ei teinud, siis ma otsustasin tol hetkel asja tähelepanuta jätta. Kui siin lõpuks arstile läksin, siis sai perearsti juures kohe ultraheliga too sõlm seal leitud. See oli millalgi oktoobris. Novembris käisin radioloogi juures mingit peene nimega uuringut tegemas, pärast mida rääkisid kõik arstid operatsiooni vajadusest. Selleks ma enam ise kohta valida ei saanud/pidanud. Perearst teatas, et nemad saadavad ainult ühte konkreetsesse haiglasse. Aja operatsioonieelsele konsultatsioonile, sain veebruariks. Anti kuupäev ja kellaaeg ja rohkem ei midagi. Läksin mina siis antud kuupäeval kohale, infolauas räägiti isegi inglise keelt ja saadeti mind korrus allapoole. Seal väitis preili teenendaja, et ta räägib samuti  inglise keelt. Sõnast Thyroid küll paraku aru ei saanud. Aga kui ma oma kaela näitasin, siis teatas kindlalt, et selleks on eraldi osakond kõrvalmajas. Läksin siis sinna. Ka seal õnnestus probleemist rääkides õige osakond leida. Ühtegi inimest, kellelt täpsemalt uurida, seal küll ei olnud, aga kuna inimesed ühe ukse taga ootasid, siis eeldasin, et olen õiges kohas. Pärast 20 minutit, kui ootajad elavas järjekorras sisse läksid, tekkis küll kahtlus, sest mulle oli ju aeg antud. Leidsin mingi sekretäri, kes inglist rääkis ja ta kinnitas, et ma ootan õiges kohas. Aga siis hakkas teiste ootajate hulgas mingi segadus tekkima, et kes millal kohale ilmus vms. ja ma püüdsin inglise keeles ka mingit infot saada. Õnneks üks hispaanlanna seda pisut rääkis ja loomulikult selgus, et ma olen täitsa vales kohas. Nood inimesed seal ootasid narkoosikonsultatsiooni :D. Selleks hetkeks oli mulle antud ajast juba oma tund möödas, aga no otsustasin siis ikka ühe teise ukse taga veel oodata, kus pidavat muude arstidega jutule saama. Kuni sinna ruumi keegi ilmus, läks veel oma 30 minutit. Ja siis selgus, et ma olen kõik see aeg oodanud vales haiglas :D. Lihtsalt 2 kõrvuti maja ei tähendanudki sama haiglat, nagu ma olin arvanud.
Läksin siis esimesse majja tagasi, vältisin mind teise majja saatnud preilit ja tema kõrval töötanud proua, kes väitis, et ta saab pisut inglise keelest aru, leidis kohe arsti keda mul vaja oli. Õnneks polnud probleemi, et ma pea 2 tundi hilinesin. Aga.... sellega polnud veel kõik :D. Tuli siis arst ja hakkas kohe saksa keeles suhtlema, mille peale ma vabandasin, et ma kahjuks ikka üldse saksa keelt ei räägi. Mees vaatas mind pisut ja jätkas ...  saksa keeles. Ja siis ma tundsin, et kohe hakkan nutma.
Õnneks otsustas härra doktor, et ta võib ikka inglise keeles ka suhelda. Aga mitte operatsioonist. Kuupäeva kirja panemisel ta õnneks mainis, et kuna mul on lihtne op ja vaja ainult pool ära lõigata, siis saab asja aprillis tehtud. See on kogu mu info eesootavast. Tuleb ilmselt enne haiglasse minekut internetist asja uurida :D.
Hakka või arvama, et Budapestis oli inglise keele oskus parem kui Frankfurdis :D.