pühapäev, mai 19, 2013

Hakkaks lõpuks reisimuljeid ka kirja panema, enne kui päris ära unustan. Plaanis oli seda sujuvalt reisi ajal teha, kui ma hommikuti teistest varem ärkasin, aga blogger ja Ipad ei suutnud mulle arusaadavalt koostööd teha ja nii tuli mõttest loobuda.
Algusest alustades - lend oli just täpselt nii hull, kui T. kartnud oli. Lahkusime Frankfurdist kell 12 päeval ja Oskar oleks tahtnud üsna varsti magama jääda, aga ei saanud ju, nii palju oli vaadata. Ja siis oli vaja virisema hakata. Kohe korralikult ja kaua. Kõrval istus paar kuud noorem tüdruk, kellega nad kahjuks eriti suhtlema ei hakanud. Tegemist oli ameerika-šveitsi tüdrukuga, kellel nimeks Maila. Olevat soome nimi. Võib-olla tõesti :).
Lufthansa stjuuardid, kes tavaliselt on eriti tublid ja eeskujulikud, suutsid seekord meile lõunasöögi jama tekitada. Millegipärast ei antud midagi, kui ma küsisin pasta bologneset. Mulle jäi mulje, et nad peavad seda kusagilt tooma minema ja jäin ootama. Aga mida ei tulnud seda ei tulnud. Kui teine tüüp lõpuks küsima tuli, et kas võib mu nõud ära viia, algas tohutu paanika. Kõik stjuardessid käisid olukorda uurimas ja küsimas, et mida tuua võiks, sest pastat neil enam polnud. Lõpuks toodi midagi ilmselt äriklassi valikust (mmm, ei mäletagi enam mis see oli :D). Aga Oskari jaoks oli see kõik liiga peen :D. Siis käidi järjest lapsele midagi pakkumas. Kuni ta nõustus sööma Hippi pastat :). Üks toidujagajatest stjuuartitest pidas vajalikuks mainida, et selle kisa juures nad ju ei kuulnud mida ma küsisin. Tasemel klienditeenindus :D. Teised tundsid ilmselt, et peavad meile kuidagi selle jama heastama ja nii toodi teine söögikord meile eraldi enne teisi :)
Kui kõht täis, sai laps õnneks toolis magama ka vajuda. Nii u. tunniks. Ja ülejäänud lend möödus taas talle tegevust otsides. Sõbrad olid enne lendu soovitanud kindlasti valida lennukis iste, mille ette väikelastele voodi kinnitatakse. Et seal on rohkem ruumi oma asju kas siis tolles voodis hoida või põrandale panna. Kahjuks ei olnud Lufthansal selles lennukis nende istmete käetoes ekraani ja Oskar ei tahtnud seal põrandal ka mängida, meie jaoks siis täitsa valesti valitud istekohad.
Bostonisse jõudsime sealse aja järgi kell 2, lennujaamast väljusime u. 4. Vankrit me lennuki juures kätte ei saanud, mis tähendas, et terve passikontrolli järjekorras seismise aja, mis oli u. tund, pidi pidevalt Oskarile meelde tuletama, et köite vahelt välja liikuda ei tohi ja järjekorrast üldse ära joosta, pole ka hea mõte. Kui laps lõpuks vankris istus, tekkis tunne, et nüüd saab kergemalt hingata :D.
Kuna Bostoni taksodes pole laste turvatool kohustuslik, siis me muidugi ei saanud taksoga hotelli sõita. (Mõni meist mõtleb korralikult turvalisusele :D.) Aga lennujaamast kesklinna sai ka lausa tasuta bussiga. (Tasuta kõigile, mitte nagu Tallinnas :D.) Ja sealt oli juba lihtne hotelli jõuda. Esmakordselt kasutasime hotelli broneerimiseks Hotwire lehte. Seal müüvad hotellid oma tube korraliku allahindlusega, aga nimetult. Sa näed ainult hotelli kirjeldust ja piirkonda. Aga betterbidding lehel on põhjalikud nimekirjad, et mis hotell milliste märksõnadega ennast müüb ja me olime täitsa kindlad, et mis hotelle valisime. Bostonis ööbisime Revere's. Väljast paistis too "boutique" hotell küll nagu üks suur ja kole betoonkast. Seest oli asi tunduvalt parem. Meile anti 2 voodiga tuba ja me küsisime veel lapsevoodi ka juurde. Kõik mahtus edukalt ära :D.

Ainus, millest ma usa hotellide puhul aru ei saa, on külmkapi puudumine. Ilmselt seal hotellitubades ei sööda. Või noh, kohvimasinad olid ju olemas :D
.
Oskar oli hirmus õnnelik, et teda magama ei sunnitud. Koduse kella järgi oli uneaeg ammu käes, aga seal oli alles 6.
Otsustasime teda siiski mitte väga kaua üleval hoida ja läksime hotelli restorani sööma. Ma sain kohe oma ameerika burgeri.
Ja Oskar sõi tavapäraselt ainult saia :D.
Kell 8 olime hotellitoas tagasi ja laps vajus kohe kiiresti magama. Meie pidasime isegi 10-ni vastu. (Ajavahe Frankfurdiga on 6 tundi.) Hommikul ärkasime meie enne last. Mina juba 4, T. nii u.8 ja siis äratasime Oskari ka ülesse. Ja nii jätkus kogu reisi aja. Ei mingeid ajavahe probleeme sellel lapsel :).

3 kommentaari:

KK ütles ...

Petrone oma usa raamatus mainib küll külmikuid aga nendega oli neil see teema, et nendel oli udupeen süsteem peal, et kui avasid, siis pidid ka maksma. Isegi kui sa sealt midagi ei võtnud. Neil läks pidevalt lastega arvele kapisisu otsa, sest keegi ikka kogemata ust näppis.

enetimm ütles ...

Oskan nüüd oma kogemusel soovitada elamist otsida läbi airbnb veebilehe. Inimesed üürivad üle maailma oma elamist välja. Hulga soodsamalt kui hotellid :-) Lisaks isiklik kontakt kohalikega!

vardakeerutaja ütles ...

Me oleme seda varianti ka varem kasutanud. Aga tavaliselt siis, kui ööbime ühes kohas pikemalt. NY-i isegi otsisime sellelt lehelt korterit, aga tundus, et seal peab asju varakult ajama. Kuu enne polnud erilist valikut ja/või hinnavõitu.