Enne hotellist väljumist, tuleb ikka päevaplaan arvutis üle vaadata :D

Tegemist oli ainsa päevaga, kus me teed pisut eraldi läksid. T. läks muuseume külastama, ma otsustasin, et ei piina last enam ja me läksime hoopis mänguväljakut otsima. Edutult. Jalutasime läbi kõik kaardilt paistvad rohelised alad, aga ei miskitki. Tuli leppida treppidega :D.

Ema sai samal ajal vaadet nautida :).

Ja Valge Maja juures olid ka täitsa ronitavad pingid :D.

Selleks päevaks oli jäänud Jeffersoni memoriaali külastamine. See on pisut eemal muusumidest ja suurest pargist, aga jalutuskäik sinna oli meeldiv.

Kuju juurde jõudmiseks pidi jälle treppe või lifti kasutama. Ma olin tühja vankriga liftis, laps otsustas ise trepist minna.

Ja siis seda kohta mänguväljakuna kasutada :D.

Ka Kapitooliumi lähedal oli veel kohti avastada.

Ja lõpuks sai ka pisut oravaid toidetud. Tegemist oli tõeliste pargiisenditega, kes oleks ilmselt isegi käe pealt sööma tulnud :D.

Reisi lõpuks, mindi juba magamagi koos iPadiga :D

Viimasel hommikul enam eriti midagi teha ei jõudnud. Ma käisin ainult apteegist smuutisid ostmas, et lapsel lennukis midagi süüa oleks. Ja siis lasime Oskaril veel pisut pargis ringi joosta, enne lennujaama minekut.

Lennujaama läksime bussiga, mis polnud just suurte kohvritega reisijatele mõeldud. Kuidagi õnnestus siiski kõigil neile koht leida. Lennujaamas oli kõik võimalikult teenindajavabaks tehtud. Kohvrile silt masinast ja siis see kusagile nurga taha ritta, kust vastavad inimesed neid liigutama hakkasid. Tundus kummaline :). Ja muidugi ei saanud me ise masinast midagi kätte. Lapsega reisimise rõõmud. Ilmselt on vaja alati dokumendid ametniku poolt üle kontrollida. Naine, kes meile appi tuli, oli rõõmus eestlaste kohtamise üle. Tema äi olevat sealt pärit :).
Tagasilend kulges vähe rahulikumalt, kui minnes. Tuled kustutati üsna kiiresti ära ja istme ekraanilt sai multikaid vaadata, nii ei tekkinud tahtmist kõndima minna. United oli küll selgelt kehvema teeninduskvaliteediga lennufirma. Patjade ümber olid mingid kummalisest materjalist katted, mis minul külmavärinaid tekitasid. Veini pidi ostma. Ja vett jagamas käidi ka just mitte tihti. Ma olin kindel, et öisel lennul jääb Oskar kindlasti magama, aga ei. Väsimus murdis alles pärast 6. lennutundi. Ja kohale jõudes oli meil siis üks eriti pahur isend :D. Meil endal ei õnnestunud üldse magada ja see andis paar päeva veel kodus tunda.

Ameerika pisik sai igatahes selle reisiga külge saadud ja kunagi me sinna ilmselt uuesti läheme. Vahepeal piirdume jälle Euroopaga. Täna nädalaks Londonisse, nii et reisijutud siin jätkuvad :D: