Viimane päev NY-s algas Empire State Buildingu juurest, aga järjekord oli uksest väljas nii, et otsustasime sinna mitte minna. Läksime hoopis läpakat ostma. Vana lõpetas eelmisel õhtul töötamise ja IPadi peab laps isiklikuks varaks. T. oli mingid variandid netist välja otsinud ja u. tund hiljem oli uus läpakas vankris. Poole suurem kui eelmine :D. Pärast mõningasi vaidlusi teemal kuhu edasi, hakkasime liikuma ÜRO hoone suunas. Teel möödusime ka ESB-st, kus sel hetkel ei paistnud mingit järjekorda!!! Sees ootas turvakontrollis u. 10 inimest. Loomulikult läksime me siis jälle ülesse :). Seda enam, et pilet oli meil olemas. Olime ostnud mingi kombi-pileti variandi, kus sai ise valida 4 kohta, mida külastada. Muuseumid ja Top of the Rock olid käidud ja piletihinna n.ö. tagasi teeninud, seega see oli täitsa boonuseks. Pärast kõiki neid loetud kirjeldusi tohututest järjekordadest ja kuidas neid vältida saab ainult hommikul vara minnes, tundus meie keskpäevane vedamine lausa uskumatuna :). Vaated olid vähe paremad kui eelmisel päeval nähtu.

Tohutu betoonidžungel :).

  Ja palju kollaseid taksosid.

Sööma läksime kohta, mis mul kusagilt oli silma jäänud kui eriti lastesõbralik. Pershing Square Cafe. Otse Grand Central Terminali vastas olev kohvik, tundus asukohta arvestades kahtlaselt tühi, aga õnneks ei pidanud toidus pettuma. Ja kohviku sisekujundus oli ka täitsa tore.

Ma tellisin miskisegi kana pajaroa, mis ilmus lauale "kooriku all".

Kelner pidas igaks juhuks vajalikuks, tulla ja demonstreerida, kuidas sellele lähenema peaks. Mul polnud midagi selle vastu :).

ÜRO hoone juures jalutasime pisut ringi...

ja siis otsustasime katsetada kohalikku bussiliiklust. Et ehk on vankriga kergem. Loll lootus :D. Kõigepealt jäi meile arusaamatuks busside peatumine. Mingil põhjusel sõitsid kõik meile sobivad bussid peatusest lihtsalt mööda. Lõpuks, pärast u. 20min ootamist, üks lõpuks peatus. Sellest, et lahtise vankriga bussi ei saa, olime me juba lugenud ja kõik oma tavaliselt vankri korvis olevad asjad, kottidesse pakkinud. Kui ma tahtsin vankri bussis olles siiski lahti teha, sest buss oli täitsa tühi ja ruumi selleks oli, siis keelati see kategooriliselt. Ilmselt on bussiistmel istuv laps nende arvates turvalisemas olukorras.
Lõpuks selgus veel, et buss lõpetab oma ringi enne ettenähtud peatust ja nii sattusime me ka Hiinalinna :). Kontrast sealsete majade ja eemalt paistva WTC-ga oli fotogeeniline :).

Pärast mõningast ekslemist, leidsime lõpuks ka tee Brooklyni sillale, mis oli üks eriti ülerahvastatud koht.

Aga vaated olid ilusad.

Kõndisime pisut üle poole silla ja siis otsustasime tagasi pöörata. Brooklyni avastamine jääb järgmiseks korraks :).
Õhtul üritasime korteri külmkapi tühjaks süüa (korralik pood pani kuidagi liigselt ostma :). ), pesime pesu ja nautisime veel viimast õhtut aknast paistvat vaadet. Oskar tegi klaaslauale veel viimaseid jälgi :D.