Marrakesh 2

 Mis Marrakeshis edasi sai....
Kuna vankrit me parandatud ei saanud, oli 2. päeva plaanis telefonikaardid ja uus vanker. Ja siis ehk veel midagi.
Päikesetõus oli ilus :).

Kui me lõpuks liikuma saime, jalutasime kõigepealt "uue linna" keskväljakule, et telefonipood lõpuks ikka ülesse leida. Oskar oli kõndimisega täitsa rahul. Sai kassidele ligemale minna :D.

Ma lootsin, et ehk leiab sellelt väljakult ka mõne lasteasju müüva poe, aga kahjuks mitte. Too väljak oli vist linna ainuke koht, kus aukudevaba pinnas oli :D.

 

Telefonipoe leidsime kohast, kust me ka eelmisel päeval paar korda möödusime. Ilmselt ei paistnud see siis jalgpallifännide tagant välja. Sel päeval, tundus, olid brasiillased ja sakslased sellesse poodi kogunenud ja kõik tahtsid ilmselt sama, mida meie. Igatahes, kui me lõpuks teenindajani jõudsime, ei olnud tal meie väljavalitud odavat prepaid kaarti enam olemas. Aga oli mingi muu, peaaegu sama odav. Nüüd ma muidugi ei mäleta enam täpset hinda, aga me maksime vist u. 30€ 10-päevase piiramatu andmesidega 3G kaardi eest.
Kuna tolles poes läks oodatust kauem aega ja Oskar muutus pahuraks, läksime edasi laste mängumajja. Alla 3-aastastele oli seal küll ainult 1 suur ruum, aga sellest täitsa piisas.

Pärast seda tahtsime taksoga äärelinna kaubanduskeskusesse sõita, aga ilmselt olime takso leidmiseks vales kohas. Ainuke juht, kes peatus, küsis sõidu eest 6x suuremat summat kui kohalikud maksavad. Ja kaubelda ei saanud. Loobusime siis sellest plaanist ja läksime lihtsalt sööma. Ikka muidugi kusagile kaugemale :). Toidu ootamine selles kohas võttis terve igaviku, tekkis juba oht, et me mõlema telefoniakud saavad tühjaks.

Kui me lõpuks kodu poole tagasi liikuma hakkasime, oli laps pahur ja väsinud. Ja oma jalgadel liikumine ei tulnud kõne allagi. Ta lihtsalt istus maha, kui sülest maha pandi :D.