Seekord saab reisipostitust alustada piltidega Frankfurdist. Lendasime Marrakeshi Ryanairiga, mis tähendas kõigepealt bussiga Hahni sõitmist (u. 2 tundi sõitu). Kuna T. pidi veel töölt läbi jooksma, olime sunnitud teda Frankfurdi kesklinnas pisut ootama :).

Bussijaama jõudes, ootas meid täiesti täis buss ja rida väljas ootavaid inimesi. Lisaks bussijuht, kes ühelegi küsimusele ei reageerinud. Meil olid piletid netist ära ostetud ja oleks tahtnud teada, et kuidas neid siis kasutada kui bussi ei mahu. Lõpuks muidugi selgus, et kui sõitasoovijaid palju, saadetakse teine buss veel, aga selle kohta infot küll kusagil ei jagata. Tegelikult oli tolles teises bussis muidugi mugavam. Vähem inimesi tähendas vabu kohti, kuhu lapse mänguasjad laiali laotada :).
Hahni jõudes, oli mõnel meist kõht nii tühi, et Oskar sai kirja oma esimese MacDonaldsi külastuse :D

Lennukisse ostsime seekord nummerdatud kohad, mis tähendas, et võis vabalt viimasena sisse minna. (Nüüd ongi nad vist hakanud nummerdatud kohti andma, lisatasuta.) Laps suutis ka nendes kitsastes tingimustes ennast mugavalt sättida :D.

Kohale jõudsime pimedas. Õnneks olime takso n.-ö. ette tellinud ja ei pidanud lennujaamas juhtidega kauplema hakkama.

Esimesteks päevadeks seal, leidsime korteri housetripi lehelt. Üsna uus maja, korraliku küttesüsteemiga. Ja keldrikorrusel oli ka korralik supermarket. See oli isegi üks parimaid asju selle korteri juures.

Peamine põhjus, miks me selle korteri valisime, oli suur katuseterrass. Tuleb tunnistada, et ega seda Detsembris eriti kasutada ei saanud. Pärast päikeseloojangut oli seal ikka liiga külm. Esimesel hommikul õnnestus seal hommikust süüa. Järgmistel keeldus laps ülesse tulemast.

Talle meeldis rohkem rõdul olla ja autosid vaadata.

Sellest majast üle tee, oli kohe üks turismiobjekt - Majorelle aed. Selle läbi jalutamine võtab nii u. 30min., aga kahtlemata võiks seal veeta ka tunde. Ilmselt on seal eriti tore palaval suvepäeval, kui taimed päikese eest varju pakuvad.

Lisaks oli seal ka mõnus kohvik, kus sai kohe selgeks lapse selle reisi põhimenüü. Banaani ja šokolaadiga pannkookidele öeldi ei ja söögiks kõlbas ainult leib ja friikad. Joogiks apelsinimahl. Mina tellisin esimese tajine'i, mis osutus põhimõtteliselt praetud munaks :).

Edasi läksime kesklinna, et bussipiletid ja telefonikaardid ära osta. Selgus, et Marokos oli parajasti toimumas klubijalgpalli MM ja linn oli täis jalgpallifänne, kes niigi kaootilisse tänavapilti oma panuse andsid :D.

Selles segaduses jäi meil telefonipood leidmata, aga bussipiletid said ikka ostetud. Tagasi korterisse jalutades, õnnestus näha kõikvõimalikke kõniteevariante. Näiteks lõppes see paaris kohas lihtsalt majaseinaga, mille kõrval oli kohe sõidutee. Tänavat ületada ei saanud, sest liiklus oli lihtsalt nii tihe. Vaatasime siis, et mida kohalikud teevad ja käitusime vastavalt. See tähendas lihtsalt sõiduteel autode kõrval kõndimist :D. Enamus kõnniteid olid variandid erinevate suurustega aukudest, mis kahjuks tekitas meile reisi suurima probleemi. U. 500m enne meie maja, õnnestus Oskari vankri esimene ratas pooleks murda :(.

Jätkub....