Järjekordne värskeõhu mürgituse päev. Hommikul helistas üks mänguväljaku sõber, et nemad plaanivad loomaaeda minna ja kas me tuleks ka. No ikka :). Kai on Oskarist pool aastat noorem, palju pisem, aga räägib oluliselt rohkem. Tundus, et neil oli koos lõbus.

 Kuna me jõudsime sinna pisut enne ühte, olid paljud loomad magama jäänud. Õnneks mitte kõik.

 Keda huvitab kaelkirjak, kui põõsas on pisike lind :D.

 Suuremad linnud olid ka huvitavad. Oskar kutsus kõiki kanadeks :).

 Poiste absoluutsed lemmikud olid hülged.

 Ja kalu oli ka huvitav vaadata.

 Ja siis läksid emad mänguväljakule puhkama :D. Õnneks saab laps enamuse asjadega nüüd juba ise hakkama.

 Väsinud aga õnnelik :D.

Kuidagi juhtus nii, et loomaaiast koju tulles, leppisin kokku veel ühe kohtumise mänguväljakul. Jooksime korraks koju, et toidud külmkappi jõuaks ja siis kohe välja tagasi. Lõpuks oli kell 7, kui koju tagasi jõudsime. Tore, et saabunud kevad nii agaralt tegutsema paneb :).