Alanud jalgpalli mm tähendab meie majas seda, et ma olen õhtuti ilma arvutita. Ma lihtsalt eelistan mänge vaadata inglise kanalitelt ja nii on mu läpakas pidevalt teleka külge ühendatud. Hommikuti olen bloggeri lahti teinud ja pilte laadinud, aga kirjutamiseni pole jõudnud :D.
Alustame siis algusest - pühapäeval saime lapse koos rattaga lõpuks õue. Ta on meil pisut arg ja kõik uued asjad on alguses "no-no-no". Esimene katse kõige lihtsam ei olnud. Me maja on tänaval, mis on sellise pideva lauge tõusuga, kui kesklinna poolt tulla. Mänguplatsile jõudmiseks pidi siis allamäge minema ja see hirmutas Oskari ära - ratas liigub, ilma et ta midagi teeks. Kindlam oli rattalt maha tulla ja seda käe kõrval vedada :D. Tagasi minnes oli jälle jama sellega, et raske oli. Siis ta küll üritas, aga me pidime ikka pidevalt lükkama ka.

T.-l oli sel päeval pikk toru kaamera külge pandud, sai lapsest toredaid pilte :).

Rõdukastid on lõpuks õisi täis. Enamust neist taimedest ma ei tunne, ainsad tuttavad on levkoid ja petuuniad.

Jõulukaktus on jätkuvalt segaduses.

Ja maasikad hakkavad ka lõpuks valmis saama.