Yorkist jätkasime reisi Edinburghi. Selleks hetkeks oldi lapsel rongisõidu reeglid selged ja oskas ennast mugavalt tunda.

Teel tegin rongiaknast ühe pildi, et tulevikus meeles oleks -  Durham vääriks ilmselt külastamist. (Täna saadud infole toetudes - tegemist "cityga". Ma polnud jälle varem kuulnud, et Suurbritannias on kõik katedraaliga asulad automaatselt "cityd", sõltumata elanike arvust.)

Terve tee rääkis laps liumäest, kuhu rong ta viib. Seega ei jäänud muud üle, kui Edinburghis kotid korterisse ära viia ja parki otsima minna. Ma olin netist mingi aadressi leidnud, süvenemata kus see õieti on. Selgus olevat eriti ilusas kohas :).

 Laps jõudis küll sinna kõndimise ajal ära väsida :D.

Aga lõpuks sai ikka oma liumäe ja ronimise ka.

Ilm oli ilus ja otsustasime pisut rohkem ringi jalutada. Edinburghi liivakivi on ilmselt pisut tumedam kui Newcastle'is :).

 Linna mitmetasandilisus sai ka kohe selgeks, kui kaardil kohtunud tänavad seda tegelikkuses just ei teinud :D.