Mida teeb arvutivõhik (s.t. mina), kui ükski tuttav ala asjatundja teda enne jõule külastada ei saa?
Parandab arvuti ise ära, muidugi! (Koer ja saba, you know.)
No ok, u. 2 tundi võttis arusaamine, et üks juhe on tagurpidi tagasi pandud ja sellepärast süsteem ei käivitu, aga muid viperusi polnudki. Ühesõnaga - arvuti toiteploki vahetamine on kõigile jõukohane.
Ja nüüd saan oma Londoni muljeid jätkata.
Pärast väsitavat esimest ööd ja jubedat, hommikusöögil pakutud, lahustavat kohvi, leidsin ennast juba kell 9 hommikul Notting Hillis ringi jalutamas. Ja see taastas minu Londoni-armastuse. Tõeliselt vaikne pühapäeva hommik. Isegi Portobello roadil polnud liikumist märgata, vastupidiselt eelmisel suvel tehtud pildile. (Sel korral ei võtnud fotokat kordagi välja, millegipärast.) Õnneks oli Starbucks avatud, sain korraliku hommikuse kohvi kätte ja seda juues kudusin isegi sokki. Mis äratas tähelepanu mõne jooksuringilt tulnud kohaliku seas, kes, enne koju minekut, kohvi ja lehe järgi tulid. Tõeliselt positiivne algus päevale. Ja rahulikult see päev lõpuks mööduski. Isegi vale bussi peale ei õnnestunud istuda, mis oleks vähe ärevust tekitanud.
Kolmas ja ka viimane päev, algas bussi päevapileti ostmisega ja kuna kott oli eelmise päeva shoppamisest hirmus raskeks muutunud, läksin kohe Victoriasse seda ära panema. Esmakordselt teadsin, et ka bussijaamas on pakihoid ja et see on odavam kui raudteejaamas. Varem olen alati seda kallimat kasutanud. Vahe küll selles, et bussijaama oma suletakse ööseks. Edasi jõudsin ootamatult Clapham Junctionisse, kus sai näha Londoni äärelinna. Tore on seal kõrghoonete puudumine. Enamus maju on 5-kordsed. Vaid mõned üksikud kõrgemad paistmas.
Seal kutsuti mind taaskord tasuta juukselõikusele. 2aastat tagasi ma võtsin pakkumise vastu ja sain toreda soengu, aga seekord tänu sellele loobusin. Lihtsalt teadsin, kui kaua võtab kursuste lõputöö lõikamine aega. Noormees, eelmisel korral, lõikas vist küll iga karva eraldi.
Lõpuks meenus, et pärlipood, kuhu kindlasti jõuda tahtsin, oli vist ainult 5-ni avatud. Seega kesklinna, poodi otsima. Olin, enne arvuti katkiminemist, jõudnud üles kirjutada aadressi ja märkuse, et see tänav algab Regent streetilt. Täpsemalt vaadata enam ei jõudnud. Loomulikult, valisin ma liikumiseks vale poole tänavast. Õnneks pole Regent teab mis pikk. Teisel pool tänavat oli aga millegipärast jube palju liikujaid, seega hakkasin kvartalisiseselt ekslema, aga no lõpuks leidsin ka Beak streedi. Ja sealt poe Creative Beadcraft. See oli tore pood! Kuigi sinna minekuks peaks tegema korralikku eeltööd. Mina seda teha ei jõudnud ja ostsin müügisaalis silma jäänud asju. Peamiselt tarvikuid. (Ja ausõna, ma teen ehteid. Lihtsalt nende pildile saamine on keeruline ja seega pole siin eriti näidanud.) Neilt saab õnneks ka Eestisse tellida, seega tasub kodulehelt asju uurida.
Siis tundus, et nii kultuuripuudulikku Londoni külastust ei saa ikka teha ja läksin National Gallerysse. Sinna minnes suutsin valesse bussi istumise nalja ka ära teha. Õnneks olen piisavalt paljudes kohtades, selles linnas, varem viibinud ja leidsin õige suuna üsna kiiresti. Muuseumis jõudsin ära vaadata 3 ruumi Cézanne'i ja pisut Rembrandti ja siis tundus, et nüüd peab istuma. Istusingi, kohvikus. Kell 7 leidsin ennast Picadillylt teadmisega, et rohkem plaane õhtuks pole ja lennujaama enne südaööd ei tahaks minna. Siis meenus, et sealkandis on teater, kus mängitakse muusikali "Guys and Dolls". Tahtsin seda vaatama minna eelmisel Londoni külastusel, kui Ewan McGregor mängis, aga siis oli see välja müüdud, loomulikult. Nüüd oli isegi odavaid, rõdu tagumise rea, pileteid ja selle ma ostsingi. Juhusliku teatrikülastajana, ei vaevunud ma isegi piletiomanikuna uurima, kes mängivad. Kui mingi tegelase lavale ilmudes aplaus kõlas, sain aru, et ilmselt staari osalemine, ongi selle tüki põhi müügiargument. Praegu siis staariks Patrick Swayze. Polnud paha, kuigi teine meespeaosaline Norman Bowman, meeldis mulle rohkem. Ja see ei ole rõdu tagumise rea arvamus, sest publiku vähesuse tõttu sai rõdu esimestesse ridadesse istuda.
Etenduse ajal meenus mulle kurb tõsiasi, et pakihoiust antakse kotte kuni 22.45-ni. Ja etendus pidi lõppema 22.10. Piccadillylt Victoriasse minek võtab? Teine vaatus möödus igatahes pidevalt kella vaadates ja juba eelviimase laulu ajal hakkasin jopet selga panema. Aga enne lõppu püsti tõusta oli piinlik, nii et pidasin vastu kuni valguse süttimiseni. Nägin ära ka, kui kaugele saab staari image kasutamisel minna. Kui lavale olid kummardama jäänud 2 peategelaste paari, tegid Swayze ja ta partner Samantha Janus, väikse "Dirty Dancingu" tantsu. No maitea.
Teatri treppidest jooksin siis üles ja alla ennenägematul kiirusel, Piccadilly u. 6 valgusfooriga ülekäiku, ületasin punase tulega ja jõudsin bussipeatusesse just, kui sinna jõudis Victoriasse sõitev buss. Ka see olukord lahenes siis probleemideta ja edasi oli juba lennujaam ja kodu. Järgmisel aastal jälle! (Tallinna lennujaamas peaks küll lähiajal veel käima, sest tahaks oma addi vardad ikka kätte saada. )
Ilma arvutita kodus olen nädalaga valmis saanud hulga kingitusi, mis postitamist ootavad. SKS nende hulgas. Homme püüan õigema suurusega paki postkontorist koju tuua ja ehk siis ülehomme postitan. Lootma peab!
Some words in english, too. I had computer problems at home. It crashed night before my London trip. And cause I didn't found anybody to repair it before christmas time, I did it myself, today. It was easy! I just had to change power supply. I don't know, why it took me so long.
My London trip was fun. And I even visited some yarn shops, cause my addi needles, were removed from my bag at airport security control so I needed new ones. Both, John Lewis and Liberty, only had Pony needles, which I don't like, but what to do. Poor Londoners, from where you buy your addis? Only craft shop, I was really pleased, was Creative Beadcraft.
In the last night, I even went to the theatre. There just wasn't anything else to do. I actually don't like musicals, but went to see "Guys and Dolls". Well, it wasn't bad. I liked the music and some dances were excellent.
Altough at first night there, I was sure, I don´t like this city so much anymore, now I think I will be back next year. Let's see.