Kui veel 2 kuud tagasi avanes rõdult selline pilt,

siis täna on vaade vähe nukram. Katusel on isegi lund näha.

Kuigi, tuleb tunnistada, veel nädal tagasi sai vabalt kingade ja õhukese jopega linnas ringi liikuda. Vaadates kõiki neid lumeuputuse pilte erinevates eesti blogides, on mul siiakolimise üle ikka väga hea meel :).

Paraku on ilm vist ainuke muutuv asi mu praeguses elus. Kõik muu on jätkuvalt sama - arst ikka leidmata, keeleoskus piirdub endiselt viisakusväljenditega ja tööd isegi ei otsi praegu. Ehk et istun aga kodus ja koon :D.
Keeleoskusest rääkides, käisin paar nädalat tagasi ühes haiglas analüüse andmas. Hr. Doktor igalpool kaasas, sest ükski õdedest inglise keelt ju ei mõista. Ja igas kabinetis kordus lahkudes sama stseen. Pärast seda kui ma "köszönöm" ütlesin, tehti arstile märkus, et ma ju räägin ungari keelt küll :D.
No ja siis vahetevahel hoolitseb kaaskodanik selle eest, et mu elus ikka midagi põnevat ka oleks. Tahtsin ükspäev poodi minema hakata, aga ust lahti keerata ei saa. Telefonikõne aitas selgust tuua, et ilmselt on uks väljast lukku keeratud ja võtmed sealpool ees. Õnneks on meie korteril ainsana 1 aken ka "rõdu" ääres. Muidu on see aken täitsa mõttetu, sest sellesse nurka erilist päevavalgust nagunii ei paista ja aktiivset "sisehoovielu" elava naabri uks on kohe selle akna kõrval, nii et targem on kardin püsivalt ees hoida. Aga tollel päeval oli mul selle akna üle ikka väga hea meel :D. (Õe tehtud pildil on näha ainult kitsas pool aknast, õnneks on olemas ka laiem ruut :D.)

Loodetavasti toob see nädal ka mingit tegevust, ehk siis diabeediarsti vastuvõtu. Perearst oli mu telefoninr. oma süsteemi vigaselt sisestanud ja nii ei saanudki ma õigel ajal teada, et ta oli mulle arsti leidnud. Ehk on teine katse edukam. Igaks juhuks peaks hakkama oma ungari keele sõnavara suurendama, sest millegipärast oli too diabeediarst arvanud, et ma peaks paariks päevaks haiglasse minema. See saab keeleoskamatule kindlasti huvitav kogemus olema :D.