Blogi on taas täitsa unarusse jäänud. Nagu oleks kiire või midagi :D. Tegelikult on muidugi täiesti vastupidi. Nii palju laisklemist kui viimastel kuudel, pole mu elus enne olnud. Aga midagi on õnneks tehtud ka. Näiteks on mul nüüd olemas kohalik haigekassakaart ja 2/3 vajalikest arstidest leitud. Paraku just seda 1 puuduvat oleks praegu hädasti tarvis. Mõlemad arstid, kelle juures ma käinud olen, on lubanud mulle kohe ka diabeediarsti kontaktid saata, kahjuks pole kumbki seda teinud. Hakka või arvama, et just need spetsialistid siin inglise keelt ei räägi :).
Töö leidmine tundub jätkuvalt keeruline. Kui just mõni firma töötaja sind ei soovita. Korra olen ma nii isegi intervjuule pääsenud, paraku positiivse tulemuseta. Kummalisel kombel näis intervjueerijate suhtumine muutuvat pärast küsimust "mida te teeksite firmaga, kes oma arvet ka pärast korduvat meeledetuletust, ära ei maksa?". Mul polnud loomulikult aimugi, nii et vastasin küsimusega "mis on firma ametlik käitumisreegel sellisel juhul?". Ja ma arvan endiselt, et see oli väga mõistlik vastus. Vaevalt nad tahaksid, et iga töötaja mingeid omi reegleid kehtestab. Paraku nemad selle vastusega ei leppinud ja suhtumise muutus oli märgata :D.
Paar telefoniintervjuud on ka olnud, mille puhul on jäänud mulje, et mu teatris töötatud aastad on kõige suuremaks takistuseks. Inimestele näib raske uskuda, et keegi kes teatris töötanud, on võimeline igavat kontoritööd tegema. Aga iga kogemus õpetab, nii et küllap ma mingi töö ikka lõpuks leian ka.
Seni aga vahin telekat ja loen raamatuid. Allolev pilt näitab valikut :D. Ise ma ostan muidugi peamiselt põnevikke, T. hoolitseb intellektuaalsema kirjanduse minuni jõudmise eest. Ja, ausõna, Jackie Collins on selles hunnikus lihtsalt sellepärast, et see raamat tuli koos mingi ajakirjaga mille ma suvel ostsin :D. (Hakkasin seda mingil hetkel isegi lugema, aga mis liig see liig...)

Käsitööga on hetkel mingi madalseis. 3st kindapaarist olen vaid ühe lõpuni teinud, s.t. lõngaotsad ära peitnud. Teised on ikka pooleli.

Ja teine poolik näide on sall, mida ma "omast peast" kuduma hakkasin. "Pitsilistest koekirjadest" võetud mustriga. Loomulikult ei tulnud ma selle peale, et sellisele variandile ju äärepits ei sobi ja nüüd ma peaksin otstesse midagi välja mõtlema. Ja sirge servaga salli on minu jaoks väga keeruline korralikult venitada. Ehk saan siiski selle aasta jooksul tehtud.