Tänane arstikogemus väärib taas kirja panemist :D. (Midagi pole teha, see lihtsalt on ainuke teema, mis mu elus praegu toimub.)
Kui mind haiglast  koju lasti, anti kaasa paar visiidiaega, testide jaoks, mida kindlasti tarvis teha. Üks neist oli mingi "geneetiline ultraheli". See tehti eelmisel nädalal ära, ilma et ma oleks aru saanud, et mida nad siis õieti uurisid. Küll aga rääkis too arst kogu visiidi aja sellest, kuidas minu vanuses on Ungaris "vabatahtlikult kohustuslik" lootevee analüüs anda. Mis saab mul selle vastu olla, eks ole. Ainult et... aega selle tegemiseks oli vähem kui nädal. Nii olingi ma täna kell 12 sama kabineti ukse taga. Koos u. 20 naisega. Kõigepealt tuli mingi naine paberitega, seletas midagi (millest ma midagi aru ei saanud, loomulikult) ja jagas nime ütlejatele pabereid. Sain aru - tuleb nimi öelda :D. Igaks juhuks ütlesin kõigepealt muidugi, et ma keelt ei mõista ja selle peale kõlas vastuseks mu nimi. Lihtne :D. Siis hakati, mingi arusaamatu järjekorra alusel, ühte kabinetti sisenema. Kõik näisid täpselt teadvat, millal nende kord on. Ma siis tegin ka näo, et ma tean täpselt ja läksin viiendana. Kellelgi vastuväiteid õnneks ei olnud. Kabinetis istus laua taga vanem härra, kelle ülesandeks oli selgitada protseduuri,  sellega kaasnevaid riske ja panna kirja postiaadress ja telefoninr. Õnneks oli härra inglise keel üsna korralik ja ma olin asja kohta internetist ju uurinud ka, seega väga kaua seal ei läinud. Edasi tuli istuda teise ukse taha ja oodata sama järjekorra alusel ultrahelisse pääsemist. Too võttis oma 7 pikka kudumisrida. Ultraheli tegi eelmisel nädalal kohatud arst, kelle inglise keel on vaieldamatult parim, mida ma ungarlastelt kuulnud olen. Lisaks oli ruumis veel oma 5 inimest, kellel kõigil ilmselt mingi 1 kindel liigutus teha. Üks näiteks pidi küsima mu veregruppi. Kuna see mul reesus negatiivne, siis ta ei julgenud mu juttu muidugi uskuda. Õnneks olen ma nii palju targaks saanud, et kõik paberid on alati kaasas. Sain haiglast antud paberiga selle ära tõestada. Miks nad toda uh tegid, ma täpselt aru jällegi ei saanud. Ilmselt mingite mõõtude kirja panemiseks. Sest pärast seda saadeti mind taas ukse taha ja öeldi et kohtume tunni pärast :D. Kõndisin siis natuke haiglas ringi ja kudusin veel oma 10 rida ja siis lõpuks sain analüüsi andma, mille pärast ma seal ju olingi. Selleks ajaks oli kõigest 3 inimest ruumi jäetud ja ma sain isegi aru, miks neid seal vaja oli. Aga siiski unustasime me kõik, et ma peaks oma veregrupi pärast ka mingi süsti saama. Õnneks meenus see kellegile enne, kui mu kohustuslik 15 minutit ukse taga istumist läbi sai. Ja nüüd siis tuleb 2-3 nädala pärast kirja oodata. (Internetiajastu siinsetesse haiglatesse kohe kindlasti pole jõudnud.) Sest kui helistatakse, siis on mingi jama. Ja kuna ma tolle analüüsi nii viimasel hetkel andsin, siis oleks jama ikka tõeliselt jama. S.t. valikuvõimalust ei pruugi enam olla.
Ega ma muidugi ju täpselt ei tea, et kuidas seda analüüsi mujal võetakse, aga mu loogika ütleb, et kui kõik järjest samas kabinetis ära teha, läheks inimese kohta max. 30 minutit. Ja poleks vaja kõiki samaks kellaajaks kutsuda. Mina sain täna mingi 3 tunniga tulema, aga viimasel läks kindlasti üle 4. Mulle tundub igatahes jabur. Rääkimata siis sellest, et ma ei mõista kuidas ükski arst raseduspatoloogia osakonnas selle analüüsi tegemisele ei mõelnud. Ma istusin viimase nädala haiglas ainult veresuhkrut mõõtes :@. Tagantjärgi tarkus muidugi ei aita, aga huvi pärast kavatsen ma seda järgmisel visiidil küsida küll. Ehk too arst vastab küsimustele. Mitte nagu diabeediarst, kes hakkas Budapesti diabeetikutega tegelevate haiglate nimekirja välja printima, kui ma küsisin miks ta arvab, et analooginsuliin rasedatele kahjulik on, kui mujal maailmas pea ainult seda kasutataksegi :D.