1-kuust Oskarit on endiselt raske korralikult pildile saada. Õnneks on olemas turvatool :D. Sel nädalal peaks lõpuks passipildi tehtud saama, aga selle jätame professionaalide hooleks.
Sünnitunnistust meil endiselt ei ole ja seega lükkub ka kolimine järjest edasi. Selle nädala alguses tundus juba üsna kindel, et nädalalõpus rongiga läheme. Aga kolmapäeva õhtul, kui mul juba ka köök peaaegu kokku pakitud oli, otsustati siiski, et me peaks sünnitunnistuse siin ikka ära ootama. Ilma selleta ei saa ju last Saksamaal ka elanikuks registreerida. Sünnitunnistuse saab ehk järgmisel nädalal lõpuks kätte, kuigi siin ei või iial teada. Saatkonna konsul Tiina, kes meile palju head nõu on andnud, lubas siis ajutise reisidokumendi ka kohe vormistada, nii et saab siit ikka lennukiga lahkuda. Kui saatkonnast tollesse sünnitunnistust väljastavasse kontorisse helistati, et uurida miks asi nii kaua võtab, selgus et põhjus on meie mitte abielus olemises. Kuna me tahtsime lapsele isa perekonnanime, siis tuli juba enne sündi mingis kontoris hunnik pabereid täita, millega T. "nõustus lapse isa olema" :D. Ja nüüd tuleb need paberid mingis eraldi ametis kinnitada ja see võtab "vähemalt kuu", nagu nad ütlesid. Kõik kes Eesti bürokraatia üle virisevad, tuleks mõneks ajaks Ungarisse saata :D.
Ainus positiivne asi kauem siinolemise juures on, et saab veel ühe nädala Eppuga koos jalutamas käia. Siinsed kõnniteed ei ole just eriti vankrisõbralikud, nii et üksi ma eriti välja minna ei viitsi. Siis on kasulik, kui keegi tuleb ja "sunnib" seda tegema. Õnneks on praegu vähe jahedamaks ka läinud. +30-ga on lihtsalt targem toas püsida.
Sel nädalal õnnestus mul Oskar ise arsti juures ära mõõta ja tundub, et haiglas kirja pandud number oli ikka liialdus. Ma sain 61cm tulemuseks nüüd. Kahtlen, et ta kuuga üldse kasvanud pole. Kaal oli täpselt 5 kilo. Ka seekord taheti meid taas mingi spetsialisti juurde saata, sest lastearstile tundus Oskari nahk ikka liiga kuiv, aga ma arvan endiselt, et see tuleneb siniste lampide all olemisest. Sest kohad, kust kuiv nahk juba eemaldunud, on täitsa normaalsed. Ega see pilt mingil hetkel just ilus ei olnud, kui kogu keha "karvane" oli. Nüüd on jäänud veel üksikud laigud.

Üht positiivset asja olen ma sunnitud ka siinse diabeediravi kohta tunnistama. Tänu eriti kindlale süsivesikute hulgale, mida ma raseduse ajal tarbida tohtisin, tõusis mu kaal selle aja jooksul vaid 12 kilo. Ja nüüd on juba 14 läinud, ehk läheb veel :D.