Viimasel päeval otsustasime sõita Montserrat kloostrisse. Sõit sinna oli lahe, mööda mäekülgi. Ilm oli kahjuks pisut pilvine, seega vaade alla läbi pilvede.
(Siin enamuse piltide autor Tiia.)
Pärast jõudsime linnas veel kuulsat purskaevudeshowd vaadata. Mõnusalt tehtud asi. Kloorihaisu mitte taluvate jaoks võib see küll katsumus olla. Meie hulgas selliseid õnneks polnud.
Õhtu lõpetasime tapas-baaris.
Lahkumine Barcelonast oli ikka päikesepaistes. Lend Berliini hilines u. tunni, mille me lihtsalt lennukis istusime. Berliinis maandumine esimesel katsel ei õnnestunud, ootamatult oli rada kinni, seega tõusime taas suhteliselt kõrgele ja alustasime maandmist uuesti. Kõrvadele mõnus katsumus!Lennujaamast linna sõites õnnestus pikast ootamisest pääseda vaid tänu kenale naisterahvale, kes tuli perroonile ütlema, et ees seisev rong on S9, mis sest et valel teel. Suhteliselt suure lennujaama kohta on Schönefeldi raudteejaama info ikka väga puudulik.
Berliini hostel üllatas meid 8-se toaga ja ühe perverdi-väljanägemisega meeskodanikuga toas. (Ma tean, nii ei ole ilus teise inimese kohta öelda, aga teatud kujuga vuntsid lihtsalt mõjuvad nii.) Vaene mees ei osanud otsustada, millist naist 5st jälgima peaks, seega siiberdas toas ringi ja vahtis kõiki kordamööda.
Kuna Barcelonas polnud talvine allahindlus veel alanud, lootsime shoppamisvajaduse Berliinis rahuldada. Kui alles kell 7 hostelisse jõudsime, hakkasin kahtlema, kas see ka õnnestub. Berliinis suletakse ju poode inimlikel aegadel. Õnneks selgus, et kesklinna suured poed on, ilmselt turistidele mõeldes, oma lahtioleku aegu pikendanud isegi 10-ni. Sealjuures, enamus poodides olnud ostjatest vestles vene keeles. Lõpuks veel üks tore õhtusöök Berliinis ja reis oligi justkui läbi. Berliin-Tallinn lennul ei juhtunudki MITTE MIDAGI! Tundus lausa uskumatu, et ka nii saab.
Kõik. Lõpp reisijutule (vähemalt eesti keeles). Pöördume tagasi kudumisjuttude juurde.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar